Friday, June 3, 2011

'goodbye' is the hardest word to say..

hmm, täiega selline tunne, nagu nüüd ongi läbi. kõik. vsjoo..
hommikul panin mõnusalt sleepi.. ülihea oli.. 
siis sõime ja mängisin liisuga veits
siis vaatasin telekat
koristasin
tõmblesin niisama
vaatasin telekat
koristasin
käisin tegin õues tööd: aitasin lapsi joota, niitsin Miki haua juurest muru ära ja ülejäänud rohisin ära, turnisin õunapuu otsas ja saagisin kuivanud oksi alla..hakkasin siis alla tulema ja viimases lõpuks kukkusin sitaks valusalt kõigepealt jala peale(põlve) ja siis selja peale.. jubevalus oli
siis vaatasin telekat
sõin
tõmblesin
vaatasin veel telekat
tõmblesin õues..
siis aitasin emmet ja issit.. 
tulin tuppa
arvutisse
sõin
plaanin nüüd jalutama minna.. eile olin kuni 11 väljas ja jalutasin lihtsalt omaette
üübermõnus oli.. see üksindus ja rahu ja vaikus.. mõte töötas.. kõik sai läbimõeldud.. või no mitte päris kõik.. aga selleks, et seda mõtet läbi töödata, on mul vaja teda.. seda head sõpra, kellega ma viimasel ajal niipalju lähedasemaks olen muutunud.. ja nii uskumatu kui see ka poleks, on tema just see, kellele ma helistaks hädas olles, kuigi ei olnud meie algus just kõige parem.. siiski väga südames inimene..


No comments:

Post a Comment