Kutsuud.

Täna käisime varjupaigas. Appi, ma oleks need kõik koerad endale võtnud, kui oleks saanud noh. Üliülinunnud olid. Käisin neljaga jalutamas - esimene oli 3 aastane emane labradorisarnane koer. Teiste vastu oli väga kuri, tahtis kohe puuris olevatele kallale minna. Jalutamas oli suht korralik, veidikene tiris. Teine oli Bart!!! Jube sõbralik ja rõõmus labrador, täiega tahtis jalutama minna, mul võttis kümmeminutit aega, enne kui ma ta üldse rihma otsa sain. Õudsalt rõõmus oli, tahtis täiega pai saada ja õudsalt joosta. Elurõõmus ja tohutult palju aega nõudev kutsa. Kolmas oli minualgnelemmik aastane isane kutsa, valge pruunide laikude ja huvitava näoga. Ta oli ka jube kuri koer, no jumal hoia. Elu eest hoidsin kinni et ta kellelegi kallale ei läheks. Hästi tahtis joosta aga teised ei meeldinud talle üldse, ja jumal hoia kui me tagasi pidime minema, karjusin ta peale, sellepärast et esiteks oli seal nii suur müra, see haukumine ja klähvimine ja teiseks ta muidu lihtsalt ei kuulanud seal. Ja siis tuli HUGO!!!! Appiiii, ta oli nii suur, selline suur kaisumõmmik, kolmeaastane. Teda ei kottinud absoluutselt teised koerad noh. Tal oli jumala suva, peaasi et saaks jalutada. Aga ta nimi küll Hugo ei olnud, ei reageerinud üldse, kui teda nimepidi hüüda. Aga jalutama minnes ja tagasi minnes lasi rihma korralikult külge panna ja ära võtta. Jumala nunnukas oli. Siis meil jäi aastase isase ja hugo vahele valik. Laupäevaks otsustame ära, kumba tahame ja siis läheme järgi talle. Ma algul tahtsin aastast koera, kuna ta oli nagu noorem ja parema suhtumisega, aga sealt eest öeldi, et talle ei meeldi teised isased ja et talle ei sobi loomad. Aga Hugo pidi tahtma pidevalt jalga saada. Aga suhtumine oli tal parem. Ja siis ma pean valima laupäevaks. Hugo või aastane kutsa või Bart või emane. Apppppppppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!!!!!!! 


Trenni ma infektsiooni pärast ei läinud, oleks tahtnud minna, aga ma igaksjuhuks ei läinud. Tõmblesin kodus, käisin Mõmmuga jalutamas ja siis tõmblesin veel kodus ringi. Ja hommikul tegin Miki haua korda ja tassisin sinna kivi. Või õigemini jamasin sada aastat enne kui ma selle kätte sain, panin käru peale, viisin aeda Miki haua juurde, tegin sellele sobiva koha ja siis panin kivi maha. See ei sobinud sinna, siis ma tõstsin seda seal miljon korda ümber ja lõpuks leidsin sobiva koha. Siis läksin emaga Ellat jootma, ja enne kui ma kiviga tegelema hakkasin, jootsime poisid ära. Mmm, ja siis ülejäänud aeg oli lebo. 


Kutsuud:          aastane isane     -           Hugo           -           Bart             -    kolmeaastane emane