saime gümnaasiumi jalkas kotti, ülipask! MA olen niiiii pettunud, sest kui me oleks võitnud oleks teine koht tulnud... Elu läheb edasi!
Koolis oli jälle raske - tunnis ei tulnud midagi välja, kodutööd olid osaliselt tegemata. MA pettun kogueaeg endas, miks ma seda endale teen?? Võiks ju korralik olla....
Sain sõnumi täna ühelt isikult:
Me peame rääkima, see on tähtis!
Palun helista!
MA juba teadsin mis sealt tuleb ja ma ei helistanud. Msn'is ignosin teda. MA olen 95% kindel, et ta ütleb mulle seda, mis ma arvan ja mida ma kuulda ei taha. Pekki küll! MA helistan talle hiljem.. või homme.. kunagi. MA ei saa seda täna teha, liiga pask päev.
Nägin Mikit jälle unes. Raske oli teda jälle näha. JA trollis oli temast raske rääkida. Pole siiamaani aru saanud sellest, et teda pole. HArjumusest õue minnes vahel kutsun teda ja ootan, millal ta kuudist välja jookseb, aga siis teda ei tulegi ja ma taipan, et teda pole enam. Nii palju ja samas nii vähe aega on möödas aga ikkagi....
No comments:
Post a Comment