nii, täna siis jah.. musa oli booring, esta samuti, inka suht ka, ujumine jah.. läks pekki. matas sain õiendada ja siis jah, tuju läks alla. venku oli elubooring. siis toidukasse ja siis trenni.. või noh trenni ootama. seal õgisin ja siis tegin matat. siis panin riide, teipisin põlve ära ja siis ootama. birks teipis mu näpu ka kinni. siis soojendus, mingi kaitse harjutus, mingi löögi/bloki/kaitse harjutus, siis lõime, siis jälle kolmest koast tuli löök ja samuti blokk ja kaitse ja siis kui üle 10 sai 20 vastuvõtja pool siis ei teinud nad 5 laskumist.. ja siis oligi läbi trenn. küsisime reimolt selle TTÜ-Selveri mängu inffi aga ta peast ei teadnud niiet homme saab teada.. vb seda vaatama. ja siis alla, trollile, toidukasse, terminali, bussile ja autosse. siis sõin ja lahendasin ristsõnu, õppisin veits ja siis arvutisse. vaatasin filmi ja niisama.
ma kirjutan alati ära mis toimus päeval, like what is wrong with me?? okei, saab üle sellest.. vähemalt kirjutan millestki.
our little baby's Sam and Mona. Suva et Sami peab pole näha.. numpsikud on ikkagi.. :D
If you really face the truth you will realize that there is no if, maybe or would.. there is only the guarantee that when something has been done, it will stay that way.
No comments:
Post a Comment