täna on olnud üsnagi rahulik päev.. ausalt öeldes mõjutavad kahe aasta tagused sündused mind ikka veel, ning võibolla selle pärast ma täna lihtsalt rahulikult lebotanud olengi. vaatasin päev läbi erinevaid sarju/filme ja sõin natukene, kella nelja ajal läksin loomulikult tööle aga ikkagi on mõte kuidagi mujal olnud. mul võtab siiani aega, et harjuda mõttega, et mikit enam pole.. harjumusest vaatan ikka eestoa aknast välja, et näha mida mu pisike pätt teeb aga siis meenub mulle jälle et teda pole ja ma lähen lihtsalt edasi. kaks aastat on pikk aeg, aga miki oli siiski üks suur osa mu elust ja temata on raske, tõsiselt raske, sest mul pole enam sõpra, kes mind koguaeg õues ootaks, ja kellega jalutades saaks lihtsalt kõik unustada ja elu nautida. kõik teised on ammu edasi läinud ja mulle öeldakse, et eluga peab edasi minema, aga ausalt öeldes, kui ma pidin miki magama laskma panna, siis läks mingi osa minust temaga.. jah see kõlab nagu tobe filmi argument, aga ausalt öeldes, mind ei huvita, sest see on nii ja ma ei kavatsegi kellegagi vaielda sellel teemal, lihtsalt on nii ja kõik. ja kui keegi ei usu, siis mikist rääkimine võtab mul siiani pisara silma...
kuna eelmise nädala lõpul olid ilmad külmad, siis ma panin selleks nädalaks omale soojema teki ja nüüd kui ilm läks jälle soojaks ja kuna ma olen liiga laisk, et oma tekki jälle vahetada, siis ma piinlen palavuse käes öösiti... ma ärkasin öösel kell kolm, mul oli pea voodi jalutsis lipsu vastas ning mul polnud absoluutselt tekki peal, rääkisin mariga juttu veits ja siis magasin edasi.. ja ärkasin ma veel neli-viis korda palavusest.. jube. üldsegist on ilmad nii palavaks läinud.. jube. aga samas mõnus, saab suve lõppu veel nautida. ja ma ei tea miks, aga ma tahaks praegu lihtsalt mingi seltskonnaga ennast täis juua ja lollusi teha, lihtsalt selline tunne on sees. imelik, aga ma lihtsalt tahaks seda teha.. vaatab....
ja mis mulle veel meelde tuli - laupäeval algab suure pauguga mu armas jalgpall!!! jälle see aeg, kus ma kogu pere panen jalgpalli pärast hulluma ja kõik tuttavad arvavad, et ma olen opakas, kuna ma jalkat vaatan.. aga pole hullu, ma olengi selline natukene kiiksuga.. :)
No comments:
Post a Comment