its over one day

ohjumal, mu blogi on ikka väääga unarusse jäänud... aga pole hullu.. lühidalt: ma olen tohutult tööd rabanud, lihtsalt iga päev suvel olen tööd teinud kuhjaga ja veel natuke peale. aga ma ei vingu üldse tööd tehes, lihtsalt võtan ette ja teen asja ära. kõik. et tööst natuke puhkust saada, käisin ilusti rõuges ära, jällegist üks parimaid kogemusi...ausalt öeldes üllatab rõuge mind iga aasta, aga samas on see nii kodune.. seltskond oli siiski parim..jama oli see, et kuna mu varbaküüs tahab ära tulla ja oli laagris megavalus/paistes, siis jäi natuke trenne vahele, aga pole hullu. parimat saab meenutada vaid võtmesõnadega:
seltskond
trennid
naljad
pood
margoti ratas
hanna ehk uus treener sügisest
jaani tuba
saal
disko
poiste toa uus kujundus
tähistaevas
palju naeru
...

 oma jahiga neli tundi valgjärvel parima seltskonnaga (LL)

 after ehk ilus uus toake

 say goodbye to Rõuge again!!

 meie nelik, muahhh

 ja ei saa üle ega ümber ehk Haanja jooks (18 km)

vahepeal käisin suguvõsa kokkutulekul ka ehk viis tundi lõputut söömist ja samuti suhtlemist.. jõin ka seal, nii üllatav kui see ka poleks aga noh, selline mu suguvõsa juba on..  kõige paremat jään ootama siiski rõuge 2013'st!!! viimane aasta ehk siis peab laagrist kõike võtma.. ja kui me siis treenitult ennast Rõugest tagasi vedasime, otsustas jaan meid esmakordselt viia rahvusvahelisele turniirile... käisime Riias. muidu oli tore turniir, vahepeal oli üks jahm, jama aga muidu jäin rahule.. ja siis oli emme sünnipäev: me otsustasime üllatavalt ilusa õhtupooliku puhul einestada õues. tõstsime laua õue ja kuulasime parimaid hitte, või nagu issi ütles - vana klassikat... täiskasvanud ehk kõik peale minu ja liisu jõid alkoholi ja neil olid lõbusad tujud. palju vanu lugusid tuli meelde ja me jagasime neid ning kui söödud lasime mari ja elisabethiga reivi meie mehe laulude järgi. kuna õues läks jahedaks, kolisime kogu kupatusega tuppa. aga ega sellepärast pidu ja trall ei lõppenud.. kuulasime muusikat edasi ja sõime kooki. lihtsalt uskumatult palju nalju ja tantsu.. õhtu lõppes sellega, et me kuulasime Onu Remuse Jutte. pole sõnu väärt kui palju mälestusi mul sellega on.... ja nüüd peale seda ma olen jälle puhanud ja endast kõike välja lasknud..
mis veel on toimunud... mari pani rattaga vastu seina tööle sõites mudasel teel.. tal on viis õmblust paremal käel ja vasakukäeline hetkel.. saab teda vahvalt piinata, muhahaha. et tegelt see tähendab lihtsalt seda, et ma pean nüüd topelt rügama.. aga pole hullu...
ja mis kõige parem, mulle jõudis lõpuks kohale, kui loll ma oli, et lasin ühel inimesel enda elu ära rikkuda... ma olin selle peale kulutanud nii palju aega ja pisaraid aga tegelikult polnud ta kõike seda väärt... igastahes, olen ma ta enda elust lõpuks kustutanud ning kuigi mu elus on üks kurb seik, tunnen ma ennast nii kuradi hästi.. ning hiljuti saadud uutele tutvustele pole ma teda maininud ning ausalt öeldes, et kavatse ma enam kunagi teda kellegile mainida, sest ta on jobu ja ma ei näe põhjust, miks tal peaks olema koht minu minevikus..
aga ma sain ülimõnusalt magada diivanil ööl vastu teisipäeva, kui mari oli haige ja oksendas koguaeg, ehk ma kolisin alla diivani peale magama, megalebooo.. rahulik ja mõnus uni elutoas kuni poole kümneni. rahustav.
nüüd on plaan suve lõpuni lihtsalt puhata, sest kõik see on päris kurnav olnud.. kuigi ma pole väga selline party up olnud, on see suvi siiski omamoodi hea olnud, ja ma ei kahetse midagi. ma nüüd vaatan tulevikku. üks päev korraga. ja muud pole hetkel vaja.... kuigi ma tõsiselt igatsen ratsutamist, ja ausalt öeldes, kuigi ma jumaldan võrkpalli ja seda seltskond seal, siis mingitel hetkedel ma tõsiselt kahetsen, et ma võrkpalli ratsutamise asemel valisin.. aga mul on üks kohutav unistus nüüd: kuna oma selle aasta sünnipäevaraha läheb fondi 11BLondon2013Kevad siis peale seda, säästan ma kõik raha oma unistustefondi - oma hobused. ma olen selle peale paljupalju mõelnud ja kuigi ma tean, et see nõuab tohutult palju tööd ja vaeva ja vahepeal võin ma seda vihkama hakata, siis ma tegelikult jumaldan hobuseid ja ma ei taha elada elu, kus neid sees ei ole. jah, ma kõlan nagu totakas hobuse-tädike, aga kui sa midagi armastad siis ilma selleta on raske elada.. call me crazy, but that is just me!