Wednesday, March 16, 2011

Don’t tell me you’re sorry cause you’re not

hmm, täna siis

kirjandused booring - 4 tuli veerand
keemia oli suvakas - 4 tuli veerand
geo oli suht niisama istumine - 4 tuli veerand
inka ajal oli loeng võinoh esinemine.. hästi läks.
mata oli suht poh.. ei viitsinud midagi teha.. - 5 tuli veerand
arvuti oli väääga mõtetu..

siis käisin ostsin seljatoe ära ja trenni. Enne lihtsalt rääkisin teelega sitaks.. ainult räägiks noh. trennis ei jõudnud üldse millegipärast. enesetunne oli kuidagi halb... aga noh, elasin üle.. mängule ei jäänud. 

siis terminalis helistasin issile ja ta ütles et ma selveri juures maha tuleks, selveris, viimsis poes ja siis bussikas ootasime marit. ja siis koju ja söök ja telekas ja arvuti. 

täiesti lõpp, mul ei ole normaalset tuju enam üldse... pidevalt on see feik naeratus näol ja üritan ka rõõmus olla aga no lihtsalt pole sellist tunnet. Tahaks et tuleks keegi, kes seda muudaks aga vot ei tule ja ma võingi lootma jääda. 

once you become someone, you stay that way.. there is that something inside you, that makes you stay that way.. but what if I need a change?

No comments:

Post a Comment