Friday, March 25, 2011

just give something away to others, it's worth it..

sina, sa oled selline pubekas!! kas sa ausalt ka arvad, et selline käitumine on normaalne? mõistetav? kuidas on võimalik, et sa ütled, et sa oled sellest välja kasvanud aga järgmine hetk oled selline pubekas, et vähe pole? see on lihtsatl vastik.. sinuga ei saa koos olla, sa olihtsalt paned näkku koguaeg. sa teeskled, et sa oled nii hea ja sõbralik ja armas ja lahe ja mida kõike veel - tõde: sa pole. See teesklus viskab üle juba. kas sa suudad kunagi aud ja õiglane ja NORMAALNE olla? Kunagi? kas või natukenegi? ma juba oskan sellele vastata - ei, kuna sa oled liialt isekas ja egoistlik selle jaoks. õpi ükskord, et sa pole ideaal, ja et kõik ei pea käima sinu tahtmist mööda!!


õues tuiskab ja sajab lund. kraad on langenud taas miinusesse. täpsalt selline tunne, nagu oleks sügise lõpp ja talve algus, kuid pole. on kevad. on märts. märtsi keskpaik. kõik peaks tärkama ja ärkama, kuid selle asemel on lumi maas ja kraad tõotab karmist pakasest. see on halb, sest see tekitab tunde, nagu oleks ees pikk ja raske kooliaasta, täis pingutusi ja vaeva, kui praegu peaks olema see hetk, kus sa tead, et nüüd veel viimane pingutus ja kõik. ja siis tuleb vabadus. ja siis on aeg tunda end vabana...


ma tunnen nii suur vastutust, kui minust sõltuvad kus pisikest. kui minu hoolitseda on neljajalgne koduvalvur. kui minu ülesanne on hoolitseda neljad põikpea eest. kui minu ülesanne on vaadata, et kolm nurrumasinar saaksid mängida ja süüa ja lõbutseda ja magada. kui minu hoolitseda on kaheksa villakera, kes kõik vajavad oma aega ja rahu. kui minu silma all peab olema neljajalgne mänguhimuline poiss, kellel ei tohi lasta segadust teha. kui ma pean kõigiga erinevalt käituma. kui ma pean suutma kõigile meelehead valmistada. kui ma pean pidevalt olema teistele tugipunkt. see paneb mind üha rohkem ja rohkem muretsema tagajärgede pärast.. 


täna, vaadates erinevaid videoid ja kuulates laule, tuli mulle südamesse väike soov - ma pean aitama neid inimesi, kes elavad vaesuses. neil pole midagi. vett. süüa. elukohta. raha. pere. tööd. neil on vaid see tahe ja teadmine, et kui ma elan tänase päeva üle, siis tuleb homme ka päev. uus päev täis uusi lootusi. neil pole telekat, rämpstoitu, koole, autosid, kortereid, arvuteid, telefone. neil on tahe. usk. lootus. ja selleks, et neil oleks rohkemat peab olema rohkem inimesi, keda see huvitab. inimesi, kellel on mida neile anda ja kes seda ka teevad. on vaja häid südameid, mis on lahked ja heatahtlikud. 
sest ka need inimesed väärivad võimalust.
nad väärivad inimväärset elu.
nad väärivad armastust.
nad väärivad austust.
nad väärivad naeru.




Ohh Ohh Ohh .. and I pray
I just cant sleep tonight.
Knowing that things aint right.
Its in the papers, its on the tv, its everywhere that I go.
Children are crying.
Soldiers are dying
Some people don't have a home
But I know there's sunshine behind that rain



It doesn't have to be all about you, share your heart to others who need it. The will share theirs right back too. And to see that smile, that is what makes life worth living. And even a smile is just good enough.

No comments:

Post a Comment