täna olin selline Redneck'i stiilis vastavalt inglise päeva teemale
kool oli nii nagu ta oli.. 11b film oli üliheaaaa!!!ja muidu ka selline vahva.. sain suursaarelt õiendada... lahe.. ja ma ei teinud isegi midagi aganohh.. ja muidu oli jah.
mul on terve õhtu olnud mõte mujal, kuna ma tahan niiiväga seda teha, aga julgust napib lihtsalt.. no sada korda olen mõeldun, et pohh, midagi ju ei juhtu, kui ma selle ära teen ja siis löön ikka põnnama rsk. kas ma olen tõesti nii arg?? tegelt??
Õues on juba mõnusalt soe, linnud laulavad ja ka rohi juba kasvad. Esimesed lilled õitsevad.. Päike särab teavad, kus on vaid mõni üksik pilv.. On kevad, mõnus ja ilus kevad..
Täna märkasin ma midagi, mis taas raputas soola vanale haavale. Lume alla jäänud õitsevad lilled mu kallikese haual. Mulle meenud jälle see raske päev. See kui kõik muutus hetkega ja mõistmatult. Ja nüüd on raske. Taaskord on raske, kui ma tean, et tema surmast on möödas kohe-kohe 8 kuud. Mõelge, kaheksa kuud ilma selle armsa kutsata, kes mind iga päev rõõmustas ja kellega ma rõõmsalt sain aega veetan on peaague kaheksa kuud kadunud olnud. Ja teda ei too miski tagasi. Ja see on vastik ja karm tõde.. Tahaks minna tagasi ajas ja teha kõik nii, et ta oleks ikka veel siin, et mul oleks mu oranž rõõmupall, kellega tuleks parim suvi ever..
Tahaks teda niiväga praegu kallistada ja paitada..
järgneva pildi vaatamine on iga inimese omal valikul ja pole soovitatav nõrgema närvikavaga inimestele.. See on põhjus, miks teda enam pole..
No comments:
Post a Comment