nullpunkt.

ma pole seda ennem maininud.. täna on PÄEV 358.. mul on ennem olnud iga päeva kohta seisukoht.. hea/halb/ok/mase/crapp/ülihea/fun/orsmth.. aga täna lihtsalt pole. ma tean seda kõike mis toimub - tülid, vaidlused, klatš, vaikimine, teesklemine, naer, pisarad - kuid ma ei suuda seda kõike endale pähe suruda.. peast jooksevad mõtted läbi, kuid neil pole kindlat eesmärki.. need on lihtsalt mõtted..
ma ei suuda keskenduda ega süveneda.. ma annan nii kergelt alla kui midagi muutub raskeks.. kõik mõtted mille kallal ma vaeva näha üritan lähevad "raisku" kuna mõttetöö pole piisav.. selle järgi peaks kõik halb olema, aga see pole nii..
ma suudan naerda ja nalja teha. ma suudan seltsida ja meelt lahutada.. kuigi pealiskaudselt aga siiski. ma räägin ja naeran ja lõbutsen ja rõõmustan.. ehk tegelikult peaks kõik hästi olema..
ma olen tupikus. aeg liigub edasi aga ma olen paigal. ma tean mida oleks vaja ja mida ma tahan aga millegipärast ei suuda ma vastvalt reageerida. ma nagu vaataks oma elu kellegi kolmandana pealt, et näha mis toimub. ma oleks nagu nullpunktis.. ma ei suuda muutuda paremaks ja samas ei suuda ma ka muutuda halvemaks. ma lihtsalt seisan. ootan. ootan et midagi muutuks. seisan. paigal. liikumatult. tundetult. ideetetult. ootan...