Tuesday, September 14, 2010

I'm afraid, what happens if I was wrong?

Miks ma alati pean ütlema julgelt sõpradele tõde, kui ma tean, et see pole see mida nad kuulda tahavad. Ma pean alati ütlema ikka seda, mis neid sisimas olemas on, kuid nad seda endale tunnistada ei taha.




Rõõmsad inimesed on nagu päikesesära, nad teevad õnnelikuks kõik enda ümber.  See tsitaat on kuidagi sobiv selle kõige kohta, mis viimasel ajal toimub. Lihtsalt, naerata.

Jee, trenn oli mingi suht ok, aga ma suutsin end vigastada, tüüpiline mina. Nüüd parem käsi küünarnukist allapoole paistes ja valus. Aga peale selle suutsin ma trennis tuju ülal hoida.


Appi, ma ei saa temast üle. Kogueg kui ma teda näen, jään vaatama. Ta naeratus on lihtsalt nii imekena. Ta ise on ka mingi megakena. Ja ta lubas, et ta tuleb laupäeval!!!! Usute, et mu maailm muutus just tuhat korda paremaks?! Lihtsalt niiväga ootan nüüd. Lihtsalt mõte sellest, et tund aega oleme ainult meie kahekesi koos on hirmuäratavalt hea. Nagu, appppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Ja ta ütles, et ma tulen kindlalt, ma ei veaks sind alt. Apppinooooh!! Suren laua alla ära kohe!! Laupäev peab oleme ilus ilm, ja ma lähen sinna kohale lihtsalt. Vahetpole mis vanemad ütlevad, ma lähen!!!!!!!!!!!!

I guess I’m just a sucker for love!

No comments:

Post a Comment